Minu kuus nädalat Venemaal

Juuni lõpus lendasin Lõuna Venemaale - Krasnodari. Esimesed poolteist nädalat sai veedetud Krasnodaris. Seal sai tutvutud kohalike vaatamisväärsustega, teiste internidega ja Venemaa eluga üldiselt. Sellest poolteisest nädalast jäi kõige rohkem meede kultuurifestivalid. Kultuurifestival on terve päev kestev üritus, mille käigus erinevad rahvused tutvustasid oma kultuure. Väga tore oli näha, kuidas vene rahvas on tõeliselt huvitatud teistest rahvustest. Päev läbi suhtlemist vene inimestega andis ka mingisuguse ülevaate kohalike huvidest ja mõttelaadist. Enamik venelasi inglise keelest ikka aru ei saa, see tähendas, et sain kõvasti oma vene keelt praktiseerida - mis oli ka mu reisi peamine eesmärk.

Lõpuks, pärast poolteist nädalat Krasnodaris sõitsime musta mere äärde (umbes 200 km). Seal "töötasin" vabatahtlikuna laagris Cmena. Reaalsuses me väga palju tööd seal just ei teinud, kuna meile seda lihtsalt ei antud. Tund aega päevas rääkisime vene lastega ja üritasime neile inglise keelt õpetada. Kuna aga lapsed vahetusid ja erilisi tingimusi õpetamiseks meile seal ei olnud, siis õpilaste inglise keel just silmnähtavalt ei arenenud. Aeg-ajalt sai ka võrkpalli neile õpetatud. Minu õpilased olid vanuses 12 - 17.

Laager oli väga suur koos paljude vaba aja veetmise võimalustega. Näiteks oli seal kaks täismõõtmetes jalgpalli väljakut, korralik jõusaal, lauatennise mängimise võimalus, kino ning mis kõige olulisem - Must meri oli 300 meetri kaugusel. Põhiline laste ajasisustamise meetod oligi rannas käimine. Nimelt seal laagris olev tuhat last olid üle kogu Venemaa kokku tulnud ning meri oli see, mis neid paelus.

Venemaale läksin ma väikeste eelarvamustega, aga üllatusin seal positiivselt. Elu ei olegi seal nii halb, kui arvasin. Muidugi ei ole see küll päris nii moderne kui Eesti, kuid võrreldes Ukrainaga on see ikka arenenud. Küll võib linnapildis näha vanu Vene autosid rohkem kui Eestis, kuid enamik sõidavad siiski modernsete autodega. Minnes aga kaubanduskeskusesse näeb pea täpselt samasugust pilti kui Eestis. Ka kujutasin eelnevalt ette, et mulle tullakse viina pudeliga juba lennujaama vastu, kuid pean tõdema et mingisugust Eestist rohkemat joomist mina ei täheldanud. Muidugi võis näha mõningaid purjus inimesi öises linnapildis, kuid Eestis näeb neid samamoodi. Olles  aga mittesuitsetaja, siis üks asi mind küll häiris ööelus: suitsetamine on lubatud igal pool.

Jõudsin koju

Pärast nädalt teel olemist jõudsin õnnelikult koju. Kott täis vaid musta pesu.

Tagasitulek

Rong Peterburi jõudis jällegi 5-st hommikul. Olin aga juba pea nädala olnud 'on the road' ja väsimus eelmisest pikast päevast, siis ei viitsinudki väga palju Peterburis ringi jalutada - jalutasin vaid rongijaama ümbrususes ringi. Lisaks tahtsin ka neljaks Aravetele jõuda, nii et otsustasin juba kümnese bussiga sõita juba Kingiseppa. Seal tulid mulle mu õpilased laagrist vastu ja jalutasime koos kohta, kus sain hääletama hakata. Hääletasin siis Ivangorodi (ootasin pealevõtmist ca 5 minutit vaid).
Piiriületamine võttis umbes tunnikese või natukene rohkem - see oli küll kiiremini kui auto või bussiga oleks olnud. Jalutasin siis piiripunktist Narva bussijaama ja sain ka kohe Rakvere bussi peale. Rakverest sõitsin veel bussiga Tapale ja Tapale tuli üks MSP mulle vastu nii jõudsingi Aravetele ja sellega võib mu Venemaa reisi lõppenuks lugeda.

St Peterburg

Kingisepp

Pool kuus hommikul St Peterburis

St Peterburg

Minu õpilased laagrist

Narva piiripunktis Eesti lippu üle pika aja näha oli väga hea tunne.

Jõudmisega MUGi suvepäevadele võib mu reisi Venemaale lõppenuks lugeda. Oli huvitav ja lõbus. Samas arenes ka vene keel märgatavalt. Ühesõnaga jäin sellega rahule - kuigi ka Eestisse tagasi on päris hea jõuda :)

Moskvasse jõudis mu rong hommikul kell 5. Õhtul kell 21.20 läks rong Moskvast Sankt-Peterburi ehk mul oli üle 15 tunni aega Moskvas.

Ma ei leidnud raudteejaamas pagasihoiu kohta nii et kogu pagasi tassisin endaga kaasa. Väga palju sai jalutatud Moskvas, arvan et kokku võis mingi 20 km tulla. Õhtuks olid jalad ja õlad (kott) ikka päris läbi.

Moskvas liikusin metrooga, mis on mõnus ja kiire. Kuni lõunani jalutasin ringi kesklinnas. Pärast lõunat läksin loomaaeda ja kesklinnast välja ühtesid vanud vene hooneid vaatama (lisan ka pildid). Seda kohta oli mulle soovitanud üks sõbranna. Selle koha ülesse leidmine oli aga tõeliselt keerukas - üle kahe tunni seiklesin, et seda leida. 

Väga hea, et ma läksin korraliku varuga rongijaama (u 3h ennem). Kõigepealt läksin ma samasse rongijaama, kust olin hommikul tulnud. Sealt öeldi, aga minu rong väljub teisest rongijaamast (asus päris kaugel sellest kus mina olin). Õnneks metroo on kiire Moskvas ja jõudsin järgmisse raudteejaama - kuid kas see ei olnud õige. Aga siis ei tulnud enam metrooga sõita: õige вокзал oli kohe selle kõrval. Õigesse kohta jõudsin umbes 1,5 varem - nii et oli täitsa ok. 

Moskvast leidsin esimese tasuta avaliku WC Venemaal.

Viimased päevad Lõuna - Venemaal

 Minu inglise keele õpilased.

India kutid said lõpuks väga headeks sõpradeks. Nad lubasid järgmine aasta Eestisse tulla - jään ootama. 

Jõudsin Narva

Jõudsin tagasi Eestisse - Narva ja sõidan Rakvere poole. Bussis on wifi - sellist asja juba Venemaal ei näe :D

Moskva

Jõudsin õnnelikult Moskvasse. Kohe lähen linnapeale. Koju jõudmise koha pealt veel nii palju, et ilmselt tulen alles esmaspäeval, kuna ilmselt pean minema pärast MUG suvepäevi otse Tallinnasse sügisese konverentsi koosolekule. Telefoni ma praegu kogu aeg sees ei hoia, kuna olen pea nädal on the road ja ei tea kuidas laadida saan. Aeg ajalt lülitan sisse, et kontrollida ega sõnumeid ei ole. Et kellel on vaja mind kätte saada, saatke sõnum (Eesti nr-le). 

Bye-bye party

Reedel oli meie viimane ühine õhtu Sukkos. India kutid lähevad ära pühapäeval ja mina lähen Novorossiski nädalavahetuseks. Vb näeme veel pühapäeval, aga ilmselt mitte. See õhtu oli väga vinge, lisan ka mõned pildid. Veidi on ka kahju, et see siin saab läbi (ma lähen laagrist ära teisipäeval), kuid samas ootan ka Eestisse tagasi jõudmist. Ega me midagi väga palju asjalikku siin teinud ei ole, ainult puhanud. Samas korralik puhkus pärast viimast ülikiiret poolt aastat kulus väga ära. See nädal oli mul vaid üks võrkpalli trenn, aga inglise keele tunnid olid igal päeval. Inglise keele tunnis käib vaid 2 tüdrukut (3-kesi anname seda). Ühel poolt on muidugi halb, et nii vähe õpilasi, samas tüdrukud saavad individuaalset tagasisidet ja nende inglise keel areneb nähtavalt. Esmaspäeval, minu viimases tunnis nendega, on meil veel videotreening ja siis on inglise keele tundidega ka kõik.